„Sarnase huumorisoonega, töökas ning üksteisest hooliv – just selline ongi meie kohvikutiim! Aega veedame kolleegidega koos üpris palju: käime bowling’ut või piljardit mängimas, korraldame sünnipäevapidusid ja filmiõhtuid. Oleme ka kõvad tantsulõvid, mistõttu leiab meid aeg-ajalt klubides lõõgastumas. Meil on koos väga tore ja neist on kujunenud minu sõbrad. Meie tiimi puhul kehtib kirjutamata reegel: “Sõbrad oleme alati, kuid tööasjus jääme professionaalseks.”

Saan öelda, et Revalis töötamine on andnud mulle juurde palju teadmisi meeskonna juhtimises ning teinud minust just sellise klienditeenindaja ja juhi, nagu ma hetkel olen. Mulle meeldib uusi inimesi välja koolitada nii, et nad saaksid järk-järgult selgeks kõik olulised töövõtted. Koos korraliku praktikaga on siin igaühel võimalus kinnistada endale tööturul väga nõutav amet ja soovi korral teha karjääri ettevõtte sees. Siin hinnatakse ja võetakse inimesi sellistena nagu nad on. Samuti on üks suur pluss Reval Cafés töötamise juures kindlasti oma aja planeerimine ning paindlik graafik. Seda saan pakkuda nii endale kui ka oma meeskonnale.

Meenub naljakas juhtum: „Ühel laupäevasel hommikul astus meie Vene tn kohvikusse aluspükstes mees, kes soovis Cafe Lattet kaasa osta. Meil maja kliente täis, kõigi pilgud mehe suunas. Tema ei lasknud sellest ennast heidutada ja viskas veel 30€ tip’i. Igal juhul pakkus see kõneainet ning nalja nii meile kui ka klientidele.“

Kuna Revalis töötamisega olen enda jaoks avastanud uuesti klienditeeninduse võlu, siis tulevikus soovin arvatavasti ka sellel alal jätkata. Olgu see siis kellegi alluvuses või päris oma asja tehes.“

Kohv tähendab minu jaoks kõike! Elasin 3 aastat Itaalias ja sealt see espresso harjumus peale tuligi. Armastan kohvi juua, valmistada, latte art’i teha ja enim väljakutset pakubki ideaalse kohvi valmistamine, milleks on kõige enam tarvis tahtejõudu ja armastust. Barista töö tundub kõrvalt vaadates kerge, kuid tegelikult pead hästi teadma iga nüanssi – kohvi maitsest välimuse, tekstuurini välja! Näiteks latte art’i puhul on ülioluline õige tasakaalu ja töövõtte leidmine, sest vastasel juhul pilti kohvijoogile lihtsalt ei teki.

Tagantjärele vaadates on mul kahju inimestest, kes pidid esimesi minu valmistatud espressojooke jooma! Päris õige kohvi oskuslikuks valmistamiseks kulus mul umbes kaks kuud ja esimese latte kunsti südame sain kohvi peale pärast neljakuist harjutamist. Praegu tuleb aga välja ka juba luik. Mul on kodus ka väike käpamasin, millega sai algul harjutatud ja ostetud koju ikka liitrite kaupa piima, lihtsalt selle vahustama õppimiseks.

Nüüd tunnen espresso valmistamise vead kergelt ära juba pelgalt kohvi maitsest. Arvestades seda, kui palju me Viru keskuse kohvikus kohvi päevas valmistame, on siin hästi hea koht õppimiseks. Selles mõttes olen ma Reval Cafés töötades arenenud ikka väga kõvasti!

Minu tänases tööpäevas on palju naeru ja palju espressot. Mind ümbritsevad töökaaslased, kes on mulle perekonnana väga kallid, siirad ja lähevad mulle väga korda. Meil kuulavad kõik üksteise probleeme, püüavad tiimi tuju üleval hoida ja aitavad alati, kui saavad. Mõnda aega tagasi mõtlesin töökoha vahetusele, kuid meie vapustav kohvikupere on see, mis on mind siin nii pikalt hoidnud ja loodetavasti hoiab ka edasi.

Kui mul tulevad võistlused, saan tööl käia vaid mõnel päeval nädalas, aga kohviku teenindusjuht Janar teeb mulle töögraafiku täpselt nii, nagu mulle on sobiv. Kolleegid küsivad siis ikka alati, et mitmenda koha said.

Teen kaks korda nädalas trenni, sellele lisanduvad erinevad võistlused: neli koolivõistlust ja üks üleeestiline võistlus kuus, lisaks rahvusvahelised võistlused, maailmaturneed ja meistrivõistlused.

Kuigi Eestis ei loeta lauahokit veel spordiks, siis pingutame Eesti Lauahoki Liidus kõvasti selle nimel, et see mäng spordiala staatuse saaks. Ma hakkasin mängima lauahokit 8-aastaselt, kui isa selle meile koju tõi. Isa on olnud terve elu mulle suureks eeskujuks ja tasapisi hakkasingi koos temaga treenima – nii see kuidagi kujunes… Viimased kaks-kolm aastat olen juba ise treener. Sain oma esimese medali 13-aastaselt. Eelmisel aastal aga sain esimese koha Euroopa meistrivõistlustel ja sel aastal maailmameistrivõistlustel.

Ligi kaks aastat on meil siin Viru kohvikus teenindusjuht Janar, kes on väga professionaalne, mistõttu on ka meil endil lihtne töötada. Reval Cafés töötades on tohutult arenenud minu eestikeelne suhtlusoskus. Kolleegid on justkui minu õpetajad, kes aitavad ja parandavad, kui ütlen midagi grammatiliselt valesti. Samuti olen saanud siin hea soome ja inglise keelse kõnepraktika.

Ma hindan väga meie kollektiivi, mis on hästi sõbralik. Kui kellelgi on mõni isiklik probleem, siis püütakse alati aidata. See on nagu teine pere minu jaoks. Meil püütakse tööpingetesse huumoriga suhtuda. Isegi siis, kui järjekorras seisab näiteks korraga 10 klienti, on meil meel rõõmus, sest keegi viskab alati nalja. Oleme väga ühel lainel!

Esimesed aasta aega käisin ringi mõttega, et ma vist ikka ei saa hakkama, aga millegipärast minusse usuti. Tänaseks juhin teenindusprotsesse kohvikutes, üritades panna meeskonda tööle nii, et külalistel oleks hea meie juurde tulla. Töökäik Reval Cafés on olnud aga väga vaheldusrikas: näiteks cateringi üritusi tehes omandasin vabaduse suhtluses – barjäär kliendi ja teenindaja vahel kaob päris kiiresti, kui näed inimesi teises keskkonnas. Oskan inimesi tänu sellele praegu päris hästi lugeda juba kehakeelest ja rääkimisviisist ning selle teadmise olen kindlasti võtnud endaga kaasa ka „päris ellu“. Hindan kõige rohkem vabadust valida oma aega. Saan siin ettevõttes lubada endale 4-päevaseid äraolekuid võõrsil, kus elab mu teine pool. See kõik on võimalik tänu usaldusele minu ja tööandja vahel. Sisimas on mul suurim soov luua päris oma kohvik. Selleks plaaniks olen tõuke saanud vaieldamatult Reval Cafést, tänu millele tean, mida ma päriselt elus teha tahan!

Meil käib siiani kliente, kes vanasti olid ema lapsega, kuid nüüd hoopis vanaema lapselapsega. Niisamuti on meil hommikutundidel näiteks 7-8 külastajat, kelle puhul teame juba kindlalt panna kliendi autost väljumisel kohvi valmis. Ta tuleb sisse, võtab ajalehe, istub lauda ja nii ongi tal kohv juba laual! Mulle tõesti meeldib kliente teenindada ja nendega suhelda, sest tihtipeale klient just tahabki, et sa temaga rohkem jutustaksid ning kaupa soovitaksid.

20-aastase töökogemusega olen omandanud kindlasti oskuse jääda keerulistes olukordades rahulikuks. Praktiliselt pole olemas olukordi või kaebusi, mida kohapeal ära lahendada ei saaks ja meil Pärnu mnt kohvikus on kindel ja püsiv meeskond, kellega on hea koos töötada.

Kindlasti julgustaksin kõiki tulema tööle. Ei pea kartma – saab kindlasti hakkama! Minagi olen alustanud tööd arvelauaga ja läinud üle arvutitele. Hetkel ei kujuta ma aga elu ilma tööta ettegi – töötamine hoiab toonust ja vaimu värskena! Ajaga on ka teenindusstandardid muutunud kõvasti paremaks ja viisakamaks.  Samuti on toetavat suhtumist teenindussektorisse tunda ühiskondlikul tasandil aina enam.

Kandideerisin ka teistesse kohtadesse, kuid mulle sobis kõige rohkem Reval, sest see tundus sihuke lahe ja sõbralik koht. Enamasti on siin alati on lõbus ja me saame hästi läbi! Tihti saab nalja, näiteks püsiklientidega. Kõige rohkem naerame selle üle, kui juhtuvad mingisugused väiksed äpardused, millest annab alati ka õppida.

Tööpäevas meeldib mulle kõige rohkem olla tööl hommikuti kohvi valmistaja rollis. Olen õppinud nüüdseks aru saama, milline on kvaliteetne kohv, oskan seda hinnata ja vaatan ka söögikohtades, et kas ikka valmistatakse õigesti. Revalis olles olen hakanud rohkem suhtlema ja see on hakanud ka rohkem meeldima. Kuna siin käib päris palju välismaalasi, siis saab arendada keelt ja head kõnepraktikat. Kindlasti võtan Revalist kaasa positiivse hoiaku, enesevalitsemisoskuse ja teadmise, et närvi minemisest ei ole mingit kasu.

Olles Rakveres lõpetanud kunstikooli, siis on plaan kindlasti kunagi edasi õppima minna. Praegu üritan Reval Cafés töötades veidi säästa ja otsin seda, mida ma teha sooviks. Hea on ka, et siin saab töögraafiku teha täpselt sellise, nagu ma ise soovin.

Mulle on kogu elu meeldinud süüa teha ja kokaametis on minu hobi ja töö ühendatud. Reval Cafés töötamise juures hindan stabiilsust, toredat ja mõnusat kollektiivi. Tänu Cateringile töötasime 5 aastat ka Martti Koppeliga koos, kes on olnud alati eeskuju. Kunagi, Reval Café algusaegadel, tegid mu vanemad nalja, et mäletad, et sa väiksena vaatasid igal nädalavahetuse hommikul Martti Koppeli kokasaadet telekast ja nüüd töötad temaga koos. Vat, kuidas elu keerdkäigud on kokku viinud!

Kokatöö on kogu aeg selline kasvav protsess, kus iga päev saad targemaks.  Koolis õpid küll mingisugused asjad selgeks, aga tegelikult on hästi palju muid võimalusi, mida saadki ainult teiste kokkadega koos töötades teada. Näiteks erinevad töövõtted, et toidu värv oleks ilusam või maitse rohkem välja tuleks jne.

Reval Cafés on kokkuhoidev kollektiiv ja kuna kohvikuid on palju, siis saab alati teiste kokkade käest nõu küsida – neil igaühel on isiklik teadmistepagas taustaks.

Mul on väga hästi vedanud ka oma köögimeeskonnaga, mis on püsinud terviklik ja toimib hästi. Kõik kokad on samalt kursuselt tulnud minu juurde praktikale ja jäänudki tööle. Kui meeskond toimib, siis toimib ka kõik muu!

Reval Cafésse kutsus mind sõbranna, kellega töötasime koos varasemalt hotellis. Kui ma siia 3,5 aastat tagasi nõudepesijana tööle tulin, ei osanud ma sõnagi eesti keelt. Kuigi olen õppinud algklasside õpetajaks aastaid tagasi, ei ole ma õpingute käigus kahjuks eesti keelt pidanud omandama. Reval Cafést olen saanud väga hea keelepraktika – nüüdseks saan eesti keelest aru ja suudan vähesel määral isegi kolleegidele vene keelest ümber tõlkida.

Mulle väga meeldib Reval Cafés töötada – siin on hea kollektiiv, head töötingimused ja hea asukoht.